Narva linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Uuringud:
- Narva linna liikuvusuuring (2021) pdf
- Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Narva liikuvusuuring (2021) pdf
- Ettevõtjate taju-uuring (2021) pdf
- Ettevõtjate taju-uuringu poster jpg
- Noorte taju-uuring (2020) pdf
- Noorte taju-uuringu poster jpg
27.03.2024
Narva linna üldplaneeringu avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Narva Linnavolikogu võttis 21. märtsil 2024 otsusega nr 15 vastu Narva linna üldplaneeringu. Narva Linnavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 87 üldplaneeringu avaliku väljapaneku 15. aprillist kuni 16. maini 2024. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Arvamused palume saata Narva Linnavalitsusele elektrooniliselt aadressile yldplaneering@narva.ee või postiga aadressile Peetri plats 5, 20308 Narva.
Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Narva üldplaneeringu kodulehel, Narva linna kodulehel www.narva.ee ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.narvaplan.ee. Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse valvelauas aadressil Peetri plats 5. Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil: hendrikson.ee/maps/Narva-linn/kaardirakendus.html.
Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse ruumis 112 aadressil Peetri plats 5, E 08.00-18.00, T-N 08.00-17.00, R 08.00-16.00, v.a lõuna 12.00-13.00. Spetsialisti konsultatsioonile saab esmaspäeviti 13.00-17.00 ning kolmapäeviti 10.00-12.00 ja 13.00-16.00.
Narva Linnavalitsus korraldab PlanS § 88 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 13. juunil 2024 kell 15.00. Arutelu toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis, auditoorium nr 200, Raekoja plats 2, Narva.
Avalikul arutelul tutvustab Narva Linnavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja linnavalitsuse vastusseisukohti, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
Narva Linnavalitsus korraldab avaliku väljapaneku ajal 18. aprillil kell 15.00 seminari, kus tutvustatakse üldplaneeringu lahendust ja selgitatakse üldplaneeringu kasutamist. Samuti arutame, kuidas üldplaneeringut tõlgendada, mis tähendus on üldplaneeringul kohaliku inimese igapäevaelule ning kuidas soovi korral üldplaneeringu lahenduse osas ettepanekuid teha. Seminaril osalejatel soovitatakse oma küsimused saata eelnevalt aadressile yldplaneering@narva.ee. Osavõtusoovist anda teada hiljemalt 12. aprillil aadressil yldplaneering@narva.ee või telefonil +372 35 99050.
Narva linna üldplaneering hõlmab kogu linna territooriumi (pindala 84,54 km²). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir. Üldplaneeringu eesmärk on kujundada Narva linnast atraktiivne elamis- ja ettevõtluspiirkond.
Üldplaneering on strateegilise juhtimise tööriist ruumilise arengu pikaajaliseks kavandamiseks ja linnaruumi kujundamiseks. Sellest tulenevalt on üldplaneering aluseks linnaruumi ja maakasutusega seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ja maa-alade ning linnaruumi kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringut tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel, samuti muude linnaruumi puudutavate otsuste langetamisel. Maaomanik saab maad senisel otstarbel edasi kasutada, kuni ta seda soovib.
Üldplaneeringu lahendus põhineb Narva linna arengukavas seatud visioonil: Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab vähemalt 45 000 inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele, sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav. Visioonist lähtuvalt on kahaneva elanikkonna tingimustes üldplaneeringu strateegilised põhimõtted: 1) linnaruumi kohandamine kahanevale elanikkonnale, 2) linna arengu suunamine keskusala ning jõe suunas, 3) linna eri osade sidususe tagamine, 3) linna avaliku ruumi väärtustamine ja olemasolevate väärtuslike alade linnaruumi kvaliteedi parendamine, 4) liikuvuse aktiveerimine ja suunamine (läbivalt 15 minuti linna printsiipidest lähtumine), 5) rohe- ja puhkealade võrgustiku toimimine ning 6) kliimaeesmärkide täitmine ja kliimamuutustega kohanemine.
Vastu võetud üldplaneering erineb kehtestatud üldplaneeringutest mitmete põhimõtteliste muutuste poolest. Näiteks on maakasutuse suunamisel paindlikum – ulatuslikult määratakse linna keskosas mitmekesist kasutust võimaldav segahoonestuse juhtotstarve. Seetõttu on pärast uue üldplaneeringu kehtestamist võimalikud laiemad arendamise võimalused üsna ulatuslikul alal – seega ehitustingimused leevenevad paljudele kruntide omanikele. Linnaruumi atraktiivsuse tõstmiseks nähakse aga ette mitmeid lisatingimusi nt ligipääsetavuse ja jalakäidavuse parendamiseks, aga ka linnaruumi mugavamaks muutmiseks. Suurimaid maakasutuse muudatusi nähakse ette Kulgu suvilapiirkonnas, kus kehtivas üldplaneeringus määratud väike-elamumaa oleks tulevikus jätkuvalt suvilate maa-ala, nagu see tänasel päevalgi on.
Vastu võetud üldplaneering näeb ette olemasolevate tootmisalade säilitamise. Olulise muudatusena võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, nähakse tootmissalade kasutust mitmekesisemalt. Kõikidele tootmisaladele on määratud tootmise- ja äri segakasutuse juhtotstarve st et lisaks tootmisele on võimalik väljakujunenud tootmisaladel tegeleda ka äri- ja teenuste arendamisega.
Põhjalikumalt käsitletakse üldplaneeringus puhkevõrgustiku arengut: nähakse ette lähipuhkealadest, mänguväljakutest ja ülelinnalistest puhkealadest koosneva võrgustiku arendamist, mis on suures osas omavahel ühendatud nn roheringidega – jalg- ja kergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga suurim muudatus seotud Vanalinna linnaosa määramisega jalakäija eelistusega alaks.
Üldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on jaotatud nelja põhi ossa, üldplaneeringu lisadena on esitatud põhjalikumat käsitlust vajanud teemad.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad läbivalt üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste, kuna KSH eksperdid osalesid aktiivselt ka lahenduse väljatöötamises. KSH tulemusel selgus, et Narva linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.