Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: WelEst24 OÜ
Planeerija: Vallikraavi Kinnisvara AS
Eesmärk: Vaksali tn 19 krundile kaubanduskeskuse ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse muutmine piirkonnas. Detailplaneeringu kogu ala suurus on umbes 15000 m² ning see asub Narva linnas Joaoru linnaosas. Kavandatav ehitiste arv krundil on üks ning selle ehitusalune pind kuni 2500 m². Kinnistul asub üks kolmekorruseline 12,97 m kõrgusega hoone, mistõttu detailplaneeringulahendusega on vastavalt algatamise taotlusele lubatatud hoone korruselisus kuni 3 maapealset ja 1 maa-alust korrust ühes maksimaalse kõrgusega 13 m.
Kuna kehtiv üldplaneering soovitab kesklinnas tänavate alguses või lõpus asuvate linnaehituslikult domineerivate hoonete puhul läbi viia arhitektuuri konkursi, siis planeeringu koostamise jooksul tuleb kaaluda arhitekltuurikonkursi läbi viimise vajadust, et kavandatav ehitis haakuks koha miljööga.
Algatatav detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), ehitatavate ja lammutatava hoonestuse asupaigad, maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määrama tehnovõrkude asukohad. Algatatav detailplaneering ei too kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA
Planeerija: Projekt 363 OÜ
Eesmärk: Kavandada krundile 50% tootmis- ja ärimaa (T50/Ä50%) sihtotstarbed ning ehitusõigus kuni 3 (kolme) hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind moodustab 8060 m², korruselisus kuni 4 (neli) korrust kõrgusega kuni 18 m. Kadastiku 29 maa-ala detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrama tehnovõrkude asukohad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse eelhinnangu alusel. Kadastiku 29 maa-ala detailplaneering ei too kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kus antud ala maakasutuse sihtotstarbeks on nii äri kui ka tööstusobjektide rajamist lubav ettevõtlusehitise reservmaa (TR+BR). Detailplaneeringu maa-ala asub Narva linnas Elektrijaama linnaosas Kadastiku karjääride piirkonnas.
Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: Eduard Zaborovski
Planeerija: Olegta OÜ
Eesmärk: määrata ehitusõigus Liiva tn 3 krundile üksikelamu ja saunahoone ehitamiseks. Kavandatav ehitiste arv krundil on kaks ning ehitusalune pindala kuni 407 m². Algatatav detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), ehitatavate ja lammutatava hoonestuse asupaigad, maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määrama tehnovõrkude asukohad. Jõesuu tn 5 maa-ala detailplaneering ei too kaasa kehtiva üldplaneeringu muutmise ega täpsustamise ettepanekut. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 2039 m² ning see asub Narva linnas Kalevi linnaosas
Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Huvitatud isik: Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA
Planeerija: Project 363 OÜ
Eesmärk: Detailplaneeringuga kaalutletakse võimalust jagada planeeringualaarva linnas Elektrijaama linnaosas Kadastiku lubjakivimaardlat ümbritsevas piirkonnas RMK Narva metskonna hallatavatel kinnistutel neljakümne üheksaks (49) osaks. Igale moodustatud krundile kavandatakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T80/Ä20%) ning ehitusõigus kuni kolme (3) hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500 – 8000 m², korruselisus kuni viis (5) korrus kõrgusega kuni 18 m. Algatatav Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrama tehnovõrkude asukohad.
Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering toob kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepaneku ühes keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisega. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu kohaselt pole Balti SEJ tootmiskompleksi ülejäänud linnast eraldavas, Väike-Kadastiku järve ümbritsevas piirkonnas (kokku 159 ha) lubatud arendada ehitustegevust (v.a tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid ehitisi). Vastava linna rohevõrgustiku ühe põhielemendi juhtfunktsiooniks on üldplaneeringus määratud looduslik haljasmaa, kus Väike-Kadastiku järve nähakse ette puhkeotstarbelise, heakorrastatud ümbrusega veekoguna. Algatatava detailplaneeringu üks põhiülesannetest on seega tasakaalustada erinevaid avaliku huvi aspekte: töökohtade loomise vajadust, linna rohevööndi säilitamist ja puhkevõimaluste pakkumist. Säilitatava roheala ulatus ja (rohekoridoride) struktuur määratakse planeeringu protsessis, lähtuvalt k.a. strateegilise keskkonnamõjude hindamise tulemustest.
